Archive for 30. nov. 2008

Sprinter

november 30, 2008

Kui see lend TLL->AMS nüüd tõesti täpselt see tund aega hiljaks jääb, mis hetkel lubatud, siis on AMS->LUX jätkulennu boardinguni miinus viis minutit aega. Eks paistab, kas jõuan ülehelikiirusel spurtides kohale. Kaldun küll arvama, et 90%-lise tõenäosusega mitte. Ehk mul pole aimugi, kus riigis täna pea padjale saan.

Hea on see, et hambahari ja kamm on kaasas. Eriti hea on see, et nad on käsipagasis. Ma hakkan juba oma vigadest õppima.

Advertisements

Ei lasta kodus olla

november 30, 2008

Ma avastasin, et viimasel ajal olen kuidagi liimist lahti olnud. Tööalane enesekindlus kõigub kuidagi ähvardavalt ja jubedalt tahaks ainult kodus olla. Kodus tahaks ainult Kristjani süles olla. Eile sõimati mind pool õhtut, et miks ma selliseks MALBEKS olen muutunud. Et vana hea Triin tuli ikka mürtsuga uksest sisse ja hakkas kõva rõõmsa häälega sisse elama. Nüüd siis täiesti arusaamatu mööda seinaäärt sissehiilimine ja arglik teretus, mis pole üldse tore.

Ei teagi, ei osanud ennast sellise rünnaku eest kaitsta kah kuidagi. Mis sa ütled selle peale kui sulle väidetakse, et sina pole enam sina. Väga veenvaid argumente ei oska ju niimoodi kohe välja mõeldagi.

Mulle öeldi reedel, et mu postitused kodust eemal on hoopis teise tooniga kui need, mida kodust teen. Ma olen täitsa nõus. Ma isegi vist tean, mis seda põhjustab. Pärast tervet aastat Kristjaniga 24/7 koosolemist ei ole mul ohtrate komandeeringute tõttu enam seda ööpäevaringset tuge kõrval ja ma pean uuesti õppima iseseisvaks. Mina, kes ma ei ole iialgi arvanud, et kellegi puudumine mind niivõrd rivist välja lööb. Seda enam, et otseselt me ju lahus ei ole, teine on vajadusel pea alati kättesaadav, lihtsalt telefonikõne või skype-chati kaugusel.

Eks see on vist niisugune vahepealne aeg, kus jälle asju rööpasse üritan saada. Esialgne eufooria koju saabumisest on taandumas ja nüüd tuleb kõik emotsionaalsed vajadused ümber korraldada.

Kahe tunni pärast läheb jälle lennuk. Kaks ja pool päeva sain siis seekord kodus olla. Nüüd viis ja pool komandeeringut ees. Kuu lõpetamise ja muu toredaga.

Täna on eriti kurb päev ja eriti kehv tunne kodust ära minna. Ma tean, et elu loomuliku ring sai täis ja inimesed ikka surevad, aga ikkagi. Vanaisa oli mulle väga kallis.

Juba kolmas aasta järjest, kui kellestki vahetult enne jõule loobuma peab.

Üks tund liiga kaua

november 27, 2008

Eile oli ühe töökaaslase sooleleivapidu. Siin Luxembourgis siis. Teda ennast pole siiamaani kontorisse jõudnud. Nagu ka paari teist kõvemat pidutsejat. Aga igatahes… pole ammu nii metsikul korteripeol käinud. Lõpus läks ikka vapsee akrobaatikaks ja laua peal tantsimiseks ära.

Vot ja oska sa siis sellises olukorras midagi peale hakata. Ülbe näoga nurgas passida on ju ebaviisakas (ja ülbe) aga kui miskid personaalsed pidurid on ülejäänud seltskonna omadest natuke varasemad ja tugevamad, siis on raske valikuid teha.

Põhimõtteliselt jätan endale meelde töökaaslastega pidutsemise reeglid (isiklikud, subjektiivsed aga järgmisel hommikul võivad väga kergendavateks osutuda):

  • Joo vähem kui ülemus;
  • Joo vähem kui enamus kohalviibijatest, siis ei tundu sa hiljem võrreldes kunagi liiga purjus;
  • Mine laua peale tantsima alles siis kui vähemalt pooled seda juba teevad
  • Kui vähemalt pooled ei lähe laua peale tantsima, pole ka sul mõtet pingutada;
  • Ära räägi oma töökaaslastest midagi halba, sa ei tea kunagi kellega ollakse parem sõber kui sinuga ja kuidas jutt võib läbi alkoholiprisma ja telefonimängu moonduda. Positiivseid ja neutraalseid kommentaare ei viitsi keegi edasi rääkida;
  • Et mitte pidurina paista, võta aktsioonidest mõõdukalt osa. Soovitavalt tee ainult neid trikke mida sa väga hästi valdad ja suudad igas konditsioonis korda saata. Kui sa kaine peaga ei oska spagaati, siis tõenäoliselt ei tule see ka täis peaga välja;
  • Tantsi siis, kui jalad veel korralikult kannavad ja puusanõksud välja tulevad, muul juhul on elegantsem diivanil istuda;
  • Lahku siis, kui langushetked pole veel tekkinud;

Ma eile eksisin viimase punkti vastu. Umbes tund aega varem oleks olnud täiuslik lahkumishetk. Siis kui põrand veel ei ujunud ja korteriomanik palja ülakehaga saltosid ei üritanud visata.

Right.

Ei läind tundigi

november 25, 2008

Hommikul astus Kristjan reipalt uksest välja lootusega iseseisvalt oma auto hangest kätte saada. Mina jäin sama reipa lootusega edasi magama, et tunnike hiljem õnnestub see minul ka. Tuhkagi.

Kümme minutit hiljem helises telefon ja Kristjan teatas nukra häälega, et auto istub ilusti põhja peal kinni ja oleks vaja abi. Toppisin suusariided selga, võtsin oma auto võtmed kaasa ja läksin välja.

Lükkasime, tõmbasime köiega, kaevasime abivalmilt onult saadud labidaga, jaurasime ja jandasime ning lõpuks olidki mõlemad autod käes! Oli küll suur mässamine aga korrakski ei tulnud mõtet, et ilge jama selle lumega. Lumi on äge!

ei tea

november 24, 2008

… kuidas mul homme selle Luxi lendamisega läheb. Tänane TLL-AMS 17:55 lend väljus 19:21, homme üritan mina siis sellega proovida. Muidu poleks tuhkagi häda aga jätkulennule Luxi (mis on selle päeva viimane) võiks ju jõuda. Muidu suht ammbad…  

Vaatame siis, kas homme hakkan üritama pooleks päevaks kontorisse pressida või istun kodus online nagu tänagi. Kohe kuidagi ei meelita võimalus poolel teel kinni jääda ja oma päev hanges veeta. Aga eks hommikul otsustab.

Lihtsalt ideaalne päev

november 23, 2008

img_97381

Naised saunas

november 23, 2008

Kari ilusaid naisi läks reedel ühe ilusa hotelli ilusasse sauna, et niisama tore reedeõhtu veeta ja hiljem koos klubisse tantsima minna. Ega sellisest kutsest ei saa ära öelda.

Kristjan lubas mind ära viia, kui talle ohtralt pilte ja soovitavalt videoid teen. Kui ta uuris, et mida me siis täpsemalt tegema hakkame, rääkisin talle mullivannis üksteise seebitamisest ja et kui pärast aega üle jääb, siis teeme pesuväel padjasõda.

Ajalugu vaikib, kas see kõik ka teoks sai, aga kolme tunni pärast olis kõik tibud pestud ja kammitud ning läksime vaatama, mis pealinna ööklubides toimub. Kuna me juba kell kümme oma saunast lahkuma pidime, sattusime Bonnie&Clyde’i esimeste hulgas. Mure peale, et kas meid vaadatakse kummalise pilguga, kui nii vara klubisse lähme, arvasin ma, et teistel samal ajal klubis olijad on täpselt sama vara sinna tulnud ja keda seal pole, need ei tea toimuvast üldse midagi. Asja hea külg oli, et kaks jooki sai baarist ühe hinnaga ja tantsuplatsil oli palju ruumi looma välja lasta.

Ma olen alati öelnud, et ööklubis on aeg-ajalt väga värskendav käia, sest seal tuletatakse igal sammul meelde kui kena ja tore mees omal kodus on. Tantsida oli muidugi äge, seda polnud ammu teinud. Viimati vist kuskil Balil Kristjaniga kahekesi. Naistega koos juhtus see vähemalt poolteist või rohkem aastat tagasi.

Nii tore kui see kõik ka polnud, kella kaheks olin juba läbi väsinud ning otsustasin koju jahulik jalutada. Pimedatel libedatel tänavatel kõrgetel kontsadel ukerdades polnud küll kõige tugevam tunne, kuid kodu polnud õnneks kaugel ja ust enda järel kinni tõmmates tekkis mõnus rahulik tunne. Veel mõnusam ja rahulikum tunne tekkis kaissu pugedes ja ma tõesti ei saanud jääda magama mõtlemata, kuidas mul ikka vedanud on.

Lumi

november 21, 2008

Poolteist aastat olen oodanud, et korrakski lund käega katsuda saaks ja näha, kuidas ta porised väljad ilusateks valgeteks muudab. Oi, kuidas ma tahan, et see kaunis ilm püsiks homseni ja jõuaksin minna metsa lume sisse hullama.

Playboy jänku Tõehetke Lilit sai kutsekoolist tõstukiload

november 20, 2008

äge.

Aga tegelikult on see igatahes parem uudis kui et:

  • Keegi tappis kolm inimest;
  • Eesti majandust ootab must või veel mustem saatus;
  • Liikluses hukkus 200 inimest;
  • SMS-laenajad teevad enesetappe;
  • Pedofiil vabanes oodatust varem;
  • Kinnipeetud narkomaan lõi peaga seina kolm auku
  • etc

Vähemalt keegi tegi midagi asjalikku ära. Tubli, Lilit!

Ma ei oska enam suhelda 3.osa

november 19, 2008

Eile mõjutamiskoolitusel oli rahva üldine koostöövõime seitsmepunktiskaalal umbes 0,5. Iseenesest teema huvitav, lektor entusiastlik aga mis sa ikka saalitäie kudend räimede ees võimled. Minul nii kehv tunne ei olnud ja vaatasin rahuldustundega peeglisse, kust ei jõllitanudki vastu punaste pelmeenidest ümbritsetud silmadega tegelane. Mida ei saa enamuse töökaaslaste kohta öelda. Eniveis, aitab sissejuhatusest.

Oli teema mõjutamine ja meie CFO istus näidisena tule all, kus lektor siis teda innukalt mõjutada üritas. Peaaegu tund aega oli näiteks see, kuidas panna teine inimene endale teed tegema. Vastavalt siis erinevate stiilidega lähenedes kõlas vähemalt 50 korda erinevate variatsioonidega lause: “Ma tahan, et sa mulle tassi teed teeksid.”

Kohvipausi ajal köögis järjekorras oma kofeiinilaksu oodates mõtlesin väikse andeka nalja teha ja ütlesin kõige lähemalseisvale Luxembourgi-kolleegile väga mõjutavalt: ” Ma tahan, et sa mulle tassi teed teeksid!” Väike segadus paistis ta silmist, seega üritasin veelgi mõjutavamalt jätkata: “Ole hea, tee mulle tass teed. Mulle üldse ei meeldi kui sa mulle teed ei tee,” ise muhelevalt (ja oma heast naljast rahulolevana) jäin talle otsa vaatama. Segadus silmist paistis kadunud olevat, kuid oodatud ühise naurupahvaka asemel pööras ta ringi ja hakkaski mulle teed tegema: “Millist maitset sa tahad?” küsis ta arglikult teepakke lapates… Sel hetkel sain aru, et midagi on valesti ja tegemist pole enam päris sellise situatsiooniga nagu ma planeerinud olin: “Eee…ää… kas sind ei olnud koolitusel praegu? Meil terve hommik räägiti mingist tee toomisest..?” Oeh ja vastus oligi: “Eih, ma just praegu hotellist jõudsin.”

Appi. appi. appi… Selliseid asju ei ole võimalik isegi pika selgitamisega parandada. Rohkem sissemähkimise tunne tekib ainult. Tjah…

Vähemalt sain teada, et olen võimeline suvalist inimest mõjutama mulle teed tegema. Right. Pole vist vaja öelda, kas ma tahtsin maa alla vajuda.

Esimesi osasid näeb siin ja siin.