Archive for 26. veebr. 2009

kõhh

veebruar 26, 2009

Tervis ikka pipardab, kurat. Öösel köhisin nagu rikkis… no mingi rikkis asi. Homme igatahes kavatsen trenni minna, ma lihtsalt ei viitsi enam.

Täna sain lõpppuks oma kaks süsti ära, mida ammu kartsin ja edasi lükkasin. No ma olen igatahes ülimalt vapper olnud – vähem kui kahe nädala jooksul kaks süsti ja üks vereproov. Päris rekord ei ole aga… päris õudne ikkagi. Nüüd peaks puukentsefaliidiga 5 ja B-hepaga 20 aastat hooleta olema.

Pole just kõige fantastilisemad päevad olnud. Töö suhtes on kuidagi liiga palju kahtlast võimuvõitlust toimumas seal Luxis ja kuigi ma päris täpselt asjast aru ei saa, tundub kogu see moos suhteliselt häiriv. Näiteks kui ühe tööülesande asjus varasemalt igati oma abi pakkusin ja sõbralik olin, siis tehti mulle väga konkreetselt selgeks, et see pole üldse minu vastutusvaldkond. Kolmas osapool tegi asjad ümber, pani inglise keelde, koostas uued vormid ja blablaah. Mina hoidsin eemale nagu fikseeritud oli. Täna potsatas mulle postkasti kiri, et kas saaksid äkki aidata ja ise selle ikka ära teha. No mida f***i?! Võtsin endale öö jagu mõtlemisaega, hommikuti kipuvad asjad ikka objektiivsemad olema. Kuidagi vapsee nahhalne värk, ma ütleks. Eks homme vaatan mismoodi reageerin. Pole ju professionaalne öelda kah, et ei soovi seda teha, sest olen solvunud kogu situatsiooni peale. Solvumine pole ju mingi asjalik tegevus. Samas tundub, et oleks koht ennast veidi kehtestada.

Advertisements

Põige teise dimensiooni

veebruar 21, 2009

Eile sattusin sünnipäevapeo tagajärjel kohvik Moskva “klubitsooni”. Subwoofrid olid nii võimsad, et soolikad võnkusid ja juuksed vedrutasid rütmis kaasa. Üks töökaaslane flirtis seinale kleebitud naisepildiga.

Õhtu kompliment: “Kule sa oled alla võtnud?” “Ei ole.” (natuke hiljem, peale paari tiiru ringijalutamist) “Tead, ma vaatasin, et ei ole ikka jah.”

Täna olen surnud, hääl on täiesti ära ja viimasest 20 tunnist olen maganud umbes 16. Tänaõhtusele peole jääb minemata, kuigi lubati ühe tuttava uut meest presenteerida. Eks siis teinekord. Haige, blaah.

Votnii

veebruar 20, 2009

Saigi töönädal läbi. Täiesti uskumatu, kui kiiresti aeg on läinud, alles oli reede. Haigus pole ikka veel lahkunud, trenni teha ei saa ja pidevalt on selline poolvastik-poolokei. Eile pildistamispidu, täna A&O sünnipäev. Elu käib, kirjutada sellest ei viitsi.

Ah muidu oli eile äge tegelikult. Kõik see uus meik ja üldse… kodus läks pidu edasi 😛

Blond

veebruar 18, 2009

Töölaua taha jõudes pistsin käe läpakakotti ja… vandusin natuke ja sõitsin koju tagasi. Haigus on veidi üle pea kasvanud enivei, olengi parem kodus.

Huvitav mis punkti ma jõudnud olen?

veebruar 17, 2009

miks-ma-joon

Poolepäevane

veebruar 17, 2009

Mul on mingi igaõhtune haigus tekkinud. Umbes kella 8-9-paiku hakkab kurk valutama ja pea läheb raskeks ja üldse on kohutavalt halb olla. Hommikuks olen korras ja kõik tavaline. Õhtul sama jama, juba kolm päeva järjest.

Üldiselt ega see hea mõte pole niimoodi poolpidusena trennis käia aga mul ei ole sellel ajal ju üldse paha, kuigi natuke kiiremini väsin ära küll. Tänagi mõtlen, et kas minna või mitte, asjad on kaasas…

Eniveis. Õhtud on sel näedalal kõik kinni. Haiguse kohalejõudes saab täpselt koju.

Peaks?

veebruar 15, 2009

Koridoris kõlab täiest kõrist tuletõrjealarm. Ei tea, kas peaks evakueeruma?

Samas… mu korteri rõdult on täiesti edukalt võimalik mööda alumiste korruste rõdupiirdeid alla ronida. Seda on tõestanud juba üks tüüp, kes tegi seda koos kahe jalgrattaga. Mis see siis veel surmahirmus ära ei oleks. Midagi libedat ainult ei tohi vist jalga panna…

Ma pole suurem asi…

veebruar 14, 2009

…sõbrapäevapidaja. Nii et andke mulle andeks minu ignoreerlus antud teemal. Sain 4 sõnumit, millest 2 tulid mulle tundmatutelt numbritelt. Ei hakanud tagasi helistama ja küsima, et kes sa selline hea sõber oled, et mul su telefoninumbritki pole?

Piilupart oli rongijuht

veebruar 12, 2009

Tagasisõit oli raskem, kuid kuidagi kiirem, kui minek. Öösel 4ni pidasin eile vastu, oli tore pidu. Padari esinemise magasin maha, parasjagu bondisin varsti töökohta vahetava kolleegiga ja tal olid pikad jutud rääkida. Keegi hüppas lavalt vahepeal pähe, turvamehed olid sajaga jobud ja DJ kujutas ette, et on staar ning isegi erapeol laseb sellist muusikat, mis on “tema stiil”, mitte seda mida temalt soovitakse. Ryan Angelos selline.

Rongis arvas üks kummaline kolleeg, et peaks hakkama kitarri plännima ja jörisema. Ma ütlen, neil IT-meestel pole elu ja siis viskab katuse pealt ära kui on võimalik korraga rohkem kui kahe inimese (kes ei ole su vanemad) tähelepanu võita. Kolisin vaguni teise serva. Üldse oli äärmiselt hõre olemine. Mitte pohmakas, sest juba öösel kõndisin täitsa sirgelt ja silmad olid küll punased, kuid selged. Lihtsalt aitas pullist.

Ahjaah – sain meie tiimi Xdreamile terveks hooajaks ära registreeritud. Läks üle kivide ja kändude, aga igatahes oleme kirjas. B-raja kõik etapid täitusid võistkondadega esimese 10 minutiga. Hea, et keegi eile konverentsil istudes seljatagant ribidesse torkas ja küsis, kas registreerin ka. Nüüd on vaja veel ainult trenni teha. Homme teen.

Company meeting

veebruar 11, 2009

Eile läks kuidagi imelikult pikaks. Kui hommikuks äratust hakkasin panema, vaatas vastu kellaaeg 3:20. Sellevõrra siis pikem uni hommikul. Peakski vist konverentsiruumi tagasi ronima. Tegelikult