Põige teise dimensiooni

Eile sattusin sünnipäevapeo tagajärjel kohvik Moskva “klubitsooni”. Subwoofrid olid nii võimsad, et soolikad võnkusid ja juuksed vedrutasid rütmis kaasa. Üks töökaaslane flirtis seinale kleebitud naisepildiga.

Õhtu kompliment: “Kule sa oled alla võtnud?” “Ei ole.” (natuke hiljem, peale paari tiiru ringijalutamist) “Tead, ma vaatasin, et ei ole ikka jah.”

Täna olen surnud, hääl on täiesti ära ja viimasest 20 tunnist olen maganud umbes 16. Tänaõhtusele peole jääb minemata, kuigi lubati ühe tuttava uut meest presenteerida. Eks siis teinekord. Haige, blaah.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: