Archive for 30. märts 2009

Ülekontroll

märts 30, 2009

Vaatasin igaks juhuks oma lennupileti aja üle ja ohimestust – lend ei toimu mitte kolmapäeval, nagu olin viimased päevad oma naiivsuses arvanud, vaid homme. Hommikul 6.40, seega oleks hilisem avastamine väga palju komplikatsioone tekitanud. Ükskord olen juba selle situatsiooni üle elanud, et check-inis küsitakse: “Kas te soovite selle piletiga täna lennata? See on eilse kuupäevaga…”

Advertisements

7

märts 28, 2009

Seitse ööd ja seitse päeva… aahh, tegelikult mulle saadeti üks blogi-misiganesasi. Vabandan, et tõesti ei tea mis selle ametlik nimi on, aga peaksin kirjutama seitse vähetuntud fakti iseendast. Ma üldiselt ei allu provokatsioonidele aga kuna viskaja on mulle armas, siis eks ma proovin 🙂

  • Ma mängisin kuus aastat kooliorkestris kannelt. Täpsemalt duurkannelt. Pole vist vaja mainida, et varases teismeeas see mulle elutähtsat populaarsust juurde ei toonud. Kooris laulsin ka – 11 aastat. Alti;
  • Kardan helistamist, kloune ja süsti;
  • Tahtsin lapsena saada (kronoloogilises järjekorras) printsessiks, kauboiks, ratsapolitseinikuks, arhitektiks, juristiks. Viimase kahe puhul läks ikka väga napilt, et need tõeks ei saanud;
  • Mu esimese ja tänaseni tegitseva blogi aadress ksskss.blogspot.com on tulnud minu pikaajalisest MSNi nimest ksskss, mis omakorda tekkis suurest kassiarmastusest;
  • Õppisin autoga sõitma 12-aastaselt ja erutasin koduküla Keila mutikesi sellega, et üksi autoga poes käisin;
  • Mul ei ole vähimatki aimu moest ja sellest, mis mulle selga sobib ja mis mitte. Ostan sellepärast tavaliselt ainult ühevärvilisi ja lihtsa lõikega riideid. Mulle meeldib śopata ainult kingi ja ehteid, riided panevad mul pea plahvatama;
  • Ma absoluutselt ei talu kriitikat enda suhtes, kuigi üritan sellest üle saada. Selle pärast ei suudaks/tahaks ma mitte kunagi mingil alal kuulsaks saada.  

Keegi…

märts 24, 2009

..ei viitsinud/saanud minuga lihavõttenädalavahetusel Pariisi kõõluma tulla. No missealsikka, eks teinekord. A muidu juuniks tekkis küll üks plaan, olen ootusärev.

Kahju, et see Lux niisuke mitte-lennu-keskus-koht on, muidu oleks nädalavahetustel veel huvitavam. Rongi-asja peakski rohkem uurima, siiamaani 2x Belgias käidud, võtaks mingi teise ilmakaare ette. Luxi lendudega on üleüldiselt pekkis, sest KLM lõpetab siia pärapõrgusse lennud ära ja mina vaena inime pean VEEL ebamugavamaid marsruute ja kellaaegu kasutama hakkama. No kuhu see siis kõlbab, et homme 6:40 on start ja tagasitulekuks reedel kulub terve tööpäev. 10ndal aprillil on muidugi veel greatim success kui rongiga Brüsselisse sõidan ja sealt läbi Riia ööseks ehk koju saan. Alternatiiv oleks olnud ööseks Helsingisse lennata ja sealt hommikul laev võtta. T**maivõinoh.

Perekondlikud kohustused

märts 21, 2009

Olin rõõmuga nõus, kui mitu nädalat tagasi plaanisin oma väiksed vennad nädalavahetuseks enda hoida võtta. Parajalt nii suured on nad ka, et juba oskavad oma muredest ja tahtmistest rääkida, kuulavad väga edukalt sõna ja üldiselt omavahel ei kakle. Mida veel väikestelt poistelt tahta.

Igatahes hakkas ühest otsast see päev kätte saabuma ja samal ajal hoopis teises dimensioonis ehitati hoolega meie kontorile uut osa juurde. Pikapeale selgines tõsiasi, et kaks väga olulist sündmust jooksevad kokku – uue kontori avamispidu ja poistega kokkusaamine. Jama. Aga nagu ei saa lapsevanem olla ainult siis kui selleks tahtmine on, vaid kogu aeg, ei saanud ka mina oma võetud kohustust kuidagi edasi või tagasi lükata. Jäin hetkeks kurbade silmadega snäkilaudu, diskopalle ja rummikokteiliklaase vaatama ning tõmbasin ukse selja tagant kinni. Eks siis esmaspäeval kuuleb mis toimus.

A muidu ma tahtsin rääkida seda, et mis värk see lastel söömisega on. Teed mingi omastarust ideaalse ja hea söögi kokku, keele viib alla aga siis selgub, et pooli asju selle söögi sees ei söö üks ja pooli asju teine laps. Raudselt lasen järgmine kord mingi sobivate toiduainete nimekirja kokku panna ja juhendina kaasa panna. Eriti hea, kui saaks sellise nimekirja kus mõlema poolt tarbitavate toitude ühisosa ritta on pandud. Täna näiteks keevitasin poolteist tundi peene retsepti järgi kirsi-juustukooki teha kui Martin kahtlustavalt ahjus küpseva koogi kohta uuris, et mis marjad need sellised on? Kirsid… : S Aa, a ma ei söö kirsse!  Great!

Muidu on tore aga ka väsitav. Homme bowling, täna kino ja siis… saame jälle kahekesi olla. Lastega on vist kergem harjuda kui nad tulevad ükshaaval ja väikestena. Samas… nood mul kodus praegu vähemalt magavad öö otsa järjest ja ei karju. Käivad ise vetsus kah 🙂

Sain trahvi ja üldse

märts 16, 2009

Viimase nelja päeva jooksul:

  • Sain elu esimese liiklustrahvi kiiruse ületamise eest (22km/h üle piiri)
  • Tungisin järgmises punktis toodud eesmärgil võõrasse majja ja mind visati peaaegu füüsiliselt välja;
  • Esinesin Tartus 30-40 toredale inimesele ja rääkisin oma reisist;
  • Avastasin sealsamas ühe sugulase;
  • Sõitsin Oslosse;
  • Kõndisin nädalavahetuse jooksul päevas ca 15km ja öösiti magasin umbes sama palju tunde;
  • Külastasin 5 muuseumit, 1 parlamenti, 1 kuningalossi ja nägin väga-väga palju skulptuure;
  • Sõin maailma kallimat Whopperit ja hot-dogi;
  • Avastasin, et auto kesklukk on katki

A votjah… et siis selline paar päeva on olnud. Eks ma kirjutan lähemalt kah, kui aega tekib.

Graafikus

märts 12, 2009

Andsin siin mõni aeg tagasi lubaduse joosta märtsis kokku 100 kilomeetrit. Tänase seisuga raporteerin, et peale peaaegu kahte nädalat olen graafikus – eilne 12km tegi käesoleva kuu total skooriks 51km. Sel nädalal rohkem jooksma ei jõua ja seda toredam on mõelda, et vaatamata kiirele ajale olen siiani suutnud eesmärgist kinni pidada. A noh, pool on veel minna. Täna Tartusse.

Tulemus

märts 11, 2009

_dsc8921

Pilt Naisteklubi pildistamispeolt. Selline ma siis olen, jaajaa 😀

Tavaline rabastamine

märts 6, 2009

Mis siin Luxis ikka muud teha. Ilus kevadilm muutus kolmeks päevaks hulluks vihma-tuule ilmaks ja just praegu on esimene hetk, kui päike jälle välja tuli. Küll ainult majade tagant piiludes, aga ikkagi.

Eile käisin Mari-Liisil külas ja ta tegi mulle head süüa. Mõnus oli, tõesti mõnus. Rääkisime pikalt ja laialt. Mina läksin isegi vist oma reisijuttudega veidi liiga hoogu. Tore, kui nii kaugel kodust vanu sõpru näeb.

Homme näen jälle kahte – Nellit ja Anneleeni, kelle juurde viib mind hommikune rong. Nelli kolis Brüsselisse alles hiljuti ja üleüldiselt pole teda nii ammu näinud, et olen täitsa elevil. Pühapäeval on üks väga-väga eriline plaan käsile vaja võtta ja eks ma kirjutan sellest Logbookis pikemalt.

Igatahes tore. Olen vist ikkagi natuke ära harjunud siin käimisega. Oskan juba oma aega nii planeerida, et ei jää midagi üle ega puudu. Kuidagi kiiresti on läinud see nädal.

Avaliku eluga tegelane

märts 4, 2009

Eile õhtul umbes kolmandas baaris peale rohkem kui kolmandat drinki hakkas mulle üks kolleeg seletama, kuidas ta on täiesti hirmunud mida kõike tema netist inimeste kohta teada võib saada. Et näiteks, kui mingi maniakk tahaks, siis ta saaks ikka nii palju infot ja ta ei kujuta ette, mida kõik sellega teha saaks.

Minu kohta saab samuti netist üsna palju teada, aga vale oleks arvata, et ma seda rändomiga üles riputan läbi mõtlemata kuivõrd võiks see info mind tulevikus kahjustada. Mingid reeglid olen enda jaoks ikka paika pannud ja pean nendest ka kinni. Kuigi ma pean blogi ja oman kontosid erinevates suhtlusportaalides, ei leia ma, et selle infoga oleks mingil maniakil miskit peale hakata. Võib-olla olen ma naiivne aga ma tõesti arvan, et ma kontrollin seda asja.

Sama töökaaslane uhkustas, et tal pole isegi meie firma siseveebis kontot ja kui ma teda googeldan, siis ma ei leia mitte midagi! Tundus, et tema hinnangul on kõik inimesed, kes ise vabatahtlikult enda kohta netti infot riputavad, peast põrunud ja soodad. Miks see täpselt nii on, ta selgitada ei osanud. Korrutas ainult, kuidas see on tänapäeval täielik luksus olla anonüümne. Noh… jah.. okei.

Mind googeldades saab teada, et olen osalenud xdreamidel ja mõnel muul võistlusel, olen kirjutanud kauges minevikus paar artiklit Äripäevale, lõpetanud ülikooli cum laude ja pean reisiblogi. Omastarust ei miskit, mida peaks häbenema või varjama.

Logbookist saab lugeda minu reisidest ja sportimistest, mis on täiesti neutraalsed teemad. Ma ei kiru taga inimesi, ei paljasta oma eraelu liiga isiklikke detaile, ei lahka teemasid, mis mulle tööalaselt kahju võiksid tuua. Orkutist, LinkedIn’ist ja Facebookist saab teada keda tunnen, kus töötan ja mis kooli lõpetanud olen. Ma ei riputa üles kompromiteerivaid fotosid ega ei kelgi oma seksuaalsuhete või kõvade pidudega. Ehk et ma ei mõista, mida kuradit sellest halba on, kui ma ei ole täielikult anonüümne?

Huvitav

märts 3, 2009

kas on veel Eestis mõni inimene peale minu, kes ei ole Musta pori näkku raamatut läbi lugenud? Mind nagu ausaltöeldes ei tõmba ka.