Archive for 30. sept. 2009

Udud

september 30, 2009

Ei tea mis toimub, tööl on ikka väga palju arusaamatusi ja segastpeksmisi viimasel ajal. Hommikul oli postkastis (muu 30 kirja hulgas) kaks täiesti rändomit. Üks neist teatas tulevasest üritusest, mis toimub Tśehhoslovakkias (?!) ja teine oli mulle isiklikult vastuseks.

Nimelt palusin ühe Suure Juhataja assistendil eile õhtul urgentselt saada oma ülemuse allkiri ühele tähtsale lepingule. Ta oli mulle vastanud, et kahjuks ei ole ise hetkel Londonis aga Suur Juhataja ootab mind ca 20 minuti pärast sealjaseal ruumis, et printigu ma leping välja ja mingu võtku allkiri. Kahjuks ei saanud ma Londoni lennukile enam piletit. Või pigem oleks selle time-frame’i sisse mahtumiseks vaja olnud kosmosesüstikut ja langevarju.

Okei, ma saan aru, et sügisene tempo ajab nii mõnegi juhtme kokku. Mul endal kaasaarvatud.

Paat – uskumatult kräpp restoran

september 25, 2009

Mulle meeldib Paat iseenesest – asukoht ja meeleolu ning sinna minek on alati omaette sündmus. Aga ma ei mäleta kahjuks, et kunagi oleksin seal midagi head süüa saanud. Samas pole need toidud ka nii halvad olnud, et oleksin mõelnud: sinna ei lähe ma enam kunagi. Eile see mõte siiski läbi käis. Kuigi ehk lisaks siia variandi kohale uus võimalus anda kui restoran juhuslikult uued omanikud leiaks, kes menüü ja (köögi)personali ümber vahetavad.

No mis seal pikka heietada, tahtsin lihtsalt öelda, et Paadis olid toidud eile õhtul nii uskumatult halvad, et ma ei soovitaks seda kohta oma vaenlasele ka. Menüü on üldse huvitavalt üles ehitatud – 7-8 pearoa lisanditeks on täpselt samad asjad ja üle ühe toidu vahelduvad kaks kastet. Ehk siis ma kujutan ette seda kööki, kus on sügavkülm erinevaid lihasid täis, mis ootavad seal oma etteastet ikka väga kaua, laual on kaks kannu erinevate kastmetega, mida tellimuse saabudes uuni visatakse ning panni peal on hunnik päeva jooksul kümneid kordi uuesti soojendatav wok.

Igatahes minu tuunikala-steik oli elanud sealses külmikus juba nädalaid (kui mitte kuid) ning tema sulatamine mikroahjus ja korra pannileviskamine ei teinud asja väga palju paremaks. Kergelt beezi pealispinna alt avanes noaga lõigates vett täis hall külm liha, mis maitses nagu… no põhimõtteliselt ei maitsenudki kuidagi. Kristjani kaelakarbonaad tundus olevat pannilt läbi käinud rohkem kui üks kord (võib-olla mõni eelmine klient juba keeldus seda söömast). Söestunud koorikut maha kraapides tuli teist ikka kõvasti nätsutada enne kui kõrist alla mahtus minema. Noh ja toidust head ja kallist toitu ei tee ainult see, kui asetad liha wokitud köögivilja otsa nagu ikka peenetes kohtades tehakse, mitte kõrvale.

Magustoiduks võetud śokolaadikook kirsikastmega oli tuim ja kõva (ilmselt samuti vähemalt nädalakese külmkapis veetnud) ning kõrvale läratatud lusikatäis kirsipovidlot ei mänginud ka oma rolli päris välja. Kristjani jäätis näitas ka juba nõrkemise märke ning ilmselgelt kõõlus säilivusaja piiril. Ainus asi, mis maitses nagu eeldatud, oli otse pudelist valatud külm siider.

Ilmselt niipea ma sinna enam ei satu. Positiivse poole pealt – esimest korda sattus meile täitsa tore ja viisakas teenindaja. Kuigi teenindajad võiksid olla teadlikud oma restorani kvaliteedist ja niisuguse elamuse peale kõlab küsimus: “Kas maistes hästi?” pigem irooniana.

Kuidas Skype alguse sai

september 18, 2009

Kunagi 2003. aasta äikeselisel ööl… välgunooled sähvisid, hiired ning rebased istusid hirmunult urus ja üks lendu tõusta julgenud lind langes pikselöögist tabatuna otse nõukaaegse kivimaja ukse ette. Seal majas toimus midagi eriskummalist…

Endisesse Kazaa insenerisse sisenes ühest otsast Veenuselt pärit tulnukas ja teisest otsast Einsteini ja DaVinci vaimud. Insener tõmbles veidi maas, ajas verist vahtu välja ja helendas müstiliselt. Mõne minuti pärast tõusis maast, silmad pahupidi, kõndis arvuti juurde ja hakkas skype’i koodi kirjutama…

Seda sündmust ja sarnaseid tingimusi pole Skype’i praegune omanik eBay suutnud taasluua ning sellepärast on tal ka võimatu oma sundolukorda – kohtukeissi Niklase ja Janusega –  vältida. Mitte keegi ei suuda uuesti samasugust koodi kirjutada, sest Veenuselt pärit tulnukas võeti Kapo poolt kinni ja müüdi USAsse maha, et Eesti riigieelarve auku täita. Karm.

Workaholicust ülemus

september 3, 2009

..ei ole blessing, eriti kui ise tahaks jalga lasta aga see agarusest plahvatav nägu kõrvallaua taga ei lase pohhuistlikult plehku panna. Kuigi tegelikult ka, kõik on tehtud tänaseks ja osad töökaaslased juba lurpavad kuskil pubis õlut.

Veel tähelepanekuid – ma joon siin Luxis liiga palju kohvi, söön täiesti ebatervislikult ja lisaks ma avastasin kui kohutavalt olen ma viimase kuu jooksul raha raisanud. Homme palgapäev ja panen, kurat küll, kõik nina alt ära. Krediitkaardi peal võiks olla nupp kuhu vajutades on näha kontoseisu. Oleks distsiplineeriv. Eilne śopinguring oli liiast, kuigi lohutasin ennast sellega, et mul polnud ju midagi sooja kaasas ja homne ilm värskendab 11 kraadiga. Aga sellegipoolest ei pea ostma _kahte_ mantlit. Isegi kui see teine oli maailma kõige nunnum. Hah.