Archive for the ‘Hotellis’ Category

Arg

juuni 2, 2009

Ma olen absoluutselt wuss kui asi puudutab oma õiguse tagaajamist. Pigem kannatan ja turtsun omaette kui kuskile kaebama ja nõudma lähen. Noh ja kui asi on väga hull ning ma ennast ikka kokku suudan võtta, lähenen tavaliselt hoiakuga nagu ma ise oleks halvas situatsioonis süüdi. Vabandan tülitamise pärast ja olen üleüldse kohmetu.

Eile anti mulle hotellis suitsetajate tuba. Hommikul check-innides olin niigi paar tundi varem kohal ja hullult tänulik, et mind üleüldse tuppa lasti. Tuulutatud oli vist ka kõvasti ja nii ma ei saanudki aru, et asi nii hull on. Õhtul töölt jõudes lõi küll sellise pahvakaga suitsuhaisu näkku, et silmade ees hakkas virvendama. Abiks ei olnud ka see, et kõrvaltoas pidevalt suitsetati ja seda haisu lisaks minu juurde imbus.

Olin õnnetu ja väsinud aga ei suutnud ennast kokku võtta ning alla kaeblema minna. Otsustasin hommikul seda kindlasti teha. Öösel vahepeal ärgates oli tunne nagu magaksin tuhatoosis. Ei läinud paremaks, ei harjunud sellega kuidagi ära.

Hommikul võtsingi ennast kokku, hingasin kolm korda sügavalt sisse ja läksin hotelli vastuvõttu: “Tere hommikust… mul oleks üks palve. Kas oleks kuidagi võimalik mu tuba vahetada mittesuitsetajate toa vastu, sest…” vaatasin kurbade silmadega administraatorile otsa. “…Sest teie tuba haiseb?” lõpetas ta mu lause. “Jah…” ohkasin kergendatult. “Aga loomulikult – te olete meie külaline terve nädala, me tahame, et teil võimalikult hea oleks.”

Saingi teise toa, mis on küll veidi väiksem aga rõduga ja ei haise. Üldse mitte. Ma ikka pean õppima seda enda eest seismist; polegi ju nii hull. Ja mis kõige tähtsam – täitsa töötab.

Advertisements

Prints Zamundast

aprill 7, 2009

Läksin eile rahulikult kontorist hotelli poole ja juba kaugelt oli näha, et toimub mingi action. Hotelli ees olid ennast lillepeenrate servadesse positsioneerinud umbes 20 politseinikku. Vilkuritega mootorrattad ja tumedate klaasidega limusiinid blokeerisid ukseesist. Pugesin blokeeringust läbi ja peaaegu oleks oma väikse sopase jalaga astunud punasele vaibale, mis maja ette lahti rullitud. 

Hotelli lobbysse astudes vaatas mulle otsa kümnetest tumedate ülikondadega neegritest koosnev kamp, kellest osad asjatasid registratuuris, teised seadsid videoaparatuuri üles ja ma olen üsna kindel, et mõned puistasid parasjagu roosi õielehti maha.

Kahjuks ei tea siiamaani, mis seal siis päriselt toimus, kuna pidin edasi kiirustama aga ma olen peaaegu kindel, et see oli prints Zamundast.