Archive for the ‘Inimesed’ Category

Diagnoos

juuli 7, 2009

Diagnoosisime täna natuke töökaaslasega ühte teist.

“Why would she write like that?”

“Because she wants to be cool and accepted, but feels that she really isn’t..?”

“But coolness cannot be faked. If you try it too hard its just…”

“..Desperate?”

“Exactly.”

Jaah… pole mõtet feikida, see paistab läbi. Õnneks ma ise juba sünnipäraselt cool, hahahaaaa. Right.

A muidu jah… tahaks koju nagu lihtsalt hullupööra.

Advertisements

13.juuni wtf?

juuli 3, 2009

Ahhghg… väike vahe on sisse tulnud vist ehehe. Väljendussoov on vähenenud piisavalt madalale tasemele, et mitte ennast viitsida blogisse sisse logida ja midagi öelda. No ei taha midagi öelda. Weird. Ah, eks omad põhjused on ka. Lubadused, et praegu mu elu täitvaid asju ei panda netti kirja. Oh, well. Mis seal siis ikka. Las see jupp jääb kirjapandud (neti) elust vahele.

Olen Luxis jälle. Neljapäevani veel. Siis tulevad suvepäevad ja triatlon. Kuigi juttu ju jätkuks niisamagi. Nägin Aavot lausa puha Luxi tänavatel, sain ühe toreda tüdrukuga tuttavaks, kes mind blogi kaudu teadis. See on ikka nii kummaline tunne, kui paduvõõras inimene mu tegemistega kergelt kursis on. Üleeile mängisin esimest korda elus ragbit näiteks. Täiesti põneva jutu saaks sellest kirjutada. A näed, ei viitsi. Võib-olla võtan ennast nädalavahetusel kokku.

Oo, kui igav ma olen 🙂

Audiitoritega õhtust söömas

juuni 3, 2009

Igav oli. Ebamugavaid pause oli. Üksteise naljadest mittearusaamist oli. Isegi alkohol ei aidanud. What a blast…

Nanny

juuni 1, 2009

Uuh, meil on siin kontoris kaks audiitorit, kellest üks naerab nagu Nanny legendaarsest seriaalist Nanny. Aga kui veel ärritavatest häältest rääkida, siis täna hommikul (hullult unisena) lennukis tukkumist üritades kiljus kõrvalistmel üke imik iga paarikümne sekundi tagant läbilõikava ja hämmastavalt kõva häälega. Vahepeal kui ta vait jäi, luristas teisel pool ülipaks mees ninaga nagu loom. Great.

Ma olen üldse unise peaga kõigile ärritavatele helidele palju vastuvõtlikum. Loodame, et oma iidses hotellis korralikult magada saan. Muidu on päris nostalgiline – see on esimene hotell, kus üldse Luxis vanal hallil ajal viibisin. Tuli üsna kiiresti meelde ka, miks ma sinna tagasi pole läinud. A noh polnud midagi parata – LUXi assistent arvas, et Eesti omad broneerivad mulle toa ja vastupidi. Nii tuligi reedel välja, et mul polegi eriti enam valikuid. A ma ei kurda, tegelt ka. Ongi huvitavam vahelduse mõttes. Asukoht hotellil ka imehea.

Nädalavahetus oli lihtsalt super. Super-super mõnus on Eesti.

Pärnus

mai 18, 2009

Oli äärmiselt tore sõbrannadega üks õhtu võtta ja rääkida maailma põnevatest asjadest, panna ennast ilusti riidesse, juua rummi jõhvikamahla ja (suure!) mulliga veega. Kusjuures me vist tõepoolest oleme täiskasvanuks saanud – jutud ringlesid pigem elu põhiväärtuste, majanduskriisi ja muude diibimate teemade ümber. Tüüpilist tibijuttu ikka sekka kah, selleta ei oleks ju niisugune üritus täiuslik ometigi.

Klubisse minnes pidin küll kergekujulise infarkti saama. Me olime vähemalt kümme aastat külastajate keskmisest vanusest vanemad. Juba garderoobijärjekorras viskasid meile leopardimustriliste imeminikleitidega seitsmeteistaastased põlastavaid kas-saite-vanadekodust-linnaloale-vä-pilke. Oeh, ma ütlen. Kui ma oleks mees ja tahaks ilusaid noori keskkooliealisi rebida, siis ööklubi Bravo Pärnus on lihtsalt ideaalne koht. Tüdrukute kontsentratsioon meeste suhtes oli umbes 1:10 ja vaieldamatult 90% neist neidudest pidasid ennast üle-klubi-kaunitariks. Mõned teksade ja tennistega ahmulniisavisellestbeibendusest-tüdrukud olid ka ikka esindatud.

Aga eks minus räägib ju puhas kadedus loooomulikult oma vanurluse üle 😉 Kes siis ei tahaks välja näha nii ilus miizu, et mehed tõmbuvad hetkega barankaks. Aga tegelikult… mul on erakordselt hea meel, et ma olen oma eluga juba siin, kus olen ning mul on piisaval hulgal elutarkust kogunenud, et iseendaga rahul olla. Ööklubid on tõesti head reality-check’i kohad. Kui siiamaani olin leidnud sealt alati kinnitust, et mul on maailma toredaim ja vahvaim mees, siis nüüd sain laksu õnnetunnet oma praeguse elukorralduse kohta. Ma tõesti ei vahetaks mingil juhul kümmet aastat kogemust ja valikute tegemist selle naiivse varanooruse vastu. Mõnus on seda teada.

Päeva tsitaat

aprill 7, 2009

[16:16:12] Priidu: pole viga, eestlane on visa hing. kui ikka perse täiega majas, siis ta läheb suure platsi peale ja laulab. täiesti hingest [16:16:16] Priidu: küll üle läheb

Sain trahvi ja üldse

märts 16, 2009

Viimase nelja päeva jooksul:

  • Sain elu esimese liiklustrahvi kiiruse ületamise eest (22km/h üle piiri)
  • Tungisin järgmises punktis toodud eesmärgil võõrasse majja ja mind visati peaaegu füüsiliselt välja;
  • Esinesin Tartus 30-40 toredale inimesele ja rääkisin oma reisist;
  • Avastasin sealsamas ühe sugulase;
  • Sõitsin Oslosse;
  • Kõndisin nädalavahetuse jooksul päevas ca 15km ja öösiti magasin umbes sama palju tunde;
  • Külastasin 5 muuseumit, 1 parlamenti, 1 kuningalossi ja nägin väga-väga palju skulptuure;
  • Sõin maailma kallimat Whopperit ja hot-dogi;
  • Avastasin, et auto kesklukk on katki

A votjah… et siis selline paar päeva on olnud. Eks ma kirjutan lähemalt kah, kui aega tekib.

Votnii

veebruar 20, 2009

Saigi töönädal läbi. Täiesti uskumatu, kui kiiresti aeg on läinud, alles oli reede. Haigus pole ikka veel lahkunud, trenni teha ei saa ja pidevalt on selline poolvastik-poolokei. Eile pildistamispidu, täna A&O sünnipäev. Elu käib, kirjutada sellest ei viitsi.

Ah muidu oli eile äge tegelikult. Kõik see uus meik ja üldse… kodus läks pidu edasi 😛

Ma pole suurem asi…

veebruar 14, 2009

…sõbrapäevapidaja. Nii et andke mulle andeks minu ignoreerlus antud teemal. Sain 4 sõnumit, millest 2 tulid mulle tundmatutelt numbritelt. Ei hakanud tagasi helistama ja küsima, et kes sa selline hea sõber oled, et mul su telefoninumbritki pole?

Piilupart oli rongijuht

veebruar 12, 2009

Tagasisõit oli raskem, kuid kuidagi kiirem, kui minek. Öösel 4ni pidasin eile vastu, oli tore pidu. Padari esinemise magasin maha, parasjagu bondisin varsti töökohta vahetava kolleegiga ja tal olid pikad jutud rääkida. Keegi hüppas lavalt vahepeal pähe, turvamehed olid sajaga jobud ja DJ kujutas ette, et on staar ning isegi erapeol laseb sellist muusikat, mis on “tema stiil”, mitte seda mida temalt soovitakse. Ryan Angelos selline.

Rongis arvas üks kummaline kolleeg, et peaks hakkama kitarri plännima ja jörisema. Ma ütlen, neil IT-meestel pole elu ja siis viskab katuse pealt ära kui on võimalik korraga rohkem kui kahe inimese (kes ei ole su vanemad) tähelepanu võita. Kolisin vaguni teise serva. Üldse oli äärmiselt hõre olemine. Mitte pohmakas, sest juba öösel kõndisin täitsa sirgelt ja silmad olid küll punased, kuid selged. Lihtsalt aitas pullist.

Ahjaah – sain meie tiimi Xdreamile terveks hooajaks ära registreeritud. Läks üle kivide ja kändude, aga igatahes oleme kirjas. B-raja kõik etapid täitusid võistkondadega esimese 10 minutiga. Hea, et keegi eile konverentsil istudes seljatagant ribidesse torkas ja küsis, kas registreerin ka. Nüüd on vaja veel ainult trenni teha. Homme teen.