Archive for the ‘Jõulud’ Category

Mõnus

detsember 26, 2008

Ma sain jõule oodata peaaegu kaks aastat, sest eelmisel aastal Kambodia linnas Siem Reap’is plastmassjõulupuude vahel toimunud õhtusöök ja hilisem väike Mekong-bucket ei vasta just minu ettekujutusele ideaalsest jõuluõhtust. Seekord sai naeru, taasnägemist, head süüa, kingijagamis- ja saamisrõõmu ning toredaid jõulujutte rohkem kui iial varem. Lisaks kahele varasemale sõpradele korraldatud jõulupeole oma kodus jõudsime muhedalt aega veeta mitmes kohas ja mitme perega. Lihtsalt mõnus oli.

Kuigi vanaisa ja vanaema juurde minek seekord oli veidi teisiti korraldatud ja vanaema viibis koos meiega Keilas, mu vanematekodus, ei tundunud ta äsjasele kaotusele vaatamata eriti kurvameelne. Kuigi aeg-ajalt jäi ta mtõlikult kaugusesse vaatama ja justkui eraldus meie seltskonnast, oli talle siiski rõõm viibida oma noorte lastelastega koos tütre hubases kodus.

Kuigi kingituste ostmisega jäin natuke hiljaks (jah, mina olengi üks neist purulollidest, kes jõlulaupäeva hommikul paari puuduolevat kingitust kaubanduskeskusesse otsima läks ja kelle üle kõik mõistlikud inimesed naerda said) jäin kõigega lõpuks rahule ja ei kirunud ennast sugugi, et asjad nii viimasele hetkele jäid. Jäid siis jäid, midagi hullu ju ei juhtunud.

Mulle ja Kristjanile oli jõuluvanal täiesti läbinähtav plaan – peale metsikut elu lõppeval aastal mööda maakera erinevaid nurki tuleb meid hakata jälle kultuurseteks kasvatama – saime väikeste kuhjade viisi teatri- ja kinopiletite vouchereid. Põhimõtteliselt terve 2009 aasta jooksul saame ohtralt kutuuri tarbima hakata. Igatahes suurepärane plaan, isegi olen sellist tasakesi pidanud.

Võin õnnelikult ohates öelda, et olid suurepäraselt mõnusad jõulud, täpselt sellised nagu ma lootsin ja ootasin. Hea oli, lähedaste inimeste olemasolu on mulle ikka nii hullupööra tähtis ja vajalik. Minu kallid.

Jõul

detsember 22, 2008

Sõbrad käisid eile külas ja enne veel tegime koos giidiga tiiru Kadrioru Lossis. Tore õhtu oli, päkapikud tõid kinke kuuse alla  ja mina suutsin isegi söödavad pirukad küpsetada. Esitasime Kristjaniga koos kingi saamiseks aborigeenide tantsu. Täpsemalt küll Krstjan mängis didgeridoo’d ja mina tantsisin lusikaid kokku tagudes (kuna kõlapulgad jäid meil kaasa toomata kahjuks). Täisvärk oleks loomikult alles siis olnud, kui ma oleks seda topless teinud ja Kristjan enne valge jahu sees püherdanud aga külalised vaimistusid ka meie säästu-variandist. Hõõgveini ja muidu veini läks ikka ohtralt ning vaatamata ürituse varasele algusele juba poole neljast päeval kestsid viimased külalised koos meiega päris hilisesse öösse. Hommikust ei taha rääkida.

Magada pole viimasel ajal üldse suuremat saanud. Reedesest lennust jõudsin ise koju juba laupäeval, kuid kohver alles täna hommikul. Noh, jõuluks vähemalt said kõik koju.

Täna tõin piparkoogimaja tööle, sest seda lahmakat ei oleks jõudnud minu kodus olnud sõbrad iialgi ära süüa. Vähemalt on siin paarsada inimest rohkem ja majal suurem tõenäosus õigesse kohta sattuda. Jube kahju oleks, kui peaks suurema osa ära viskama. Puruks teha oli seda tõeliselt raske, tagusin suure pussnoaga tükk aega enne kui juppe lendama hakkas. Igatahes on jagatud rõõm poole suurem ja piparkoogil on ka rõõmus meel söödud saada.

Ma ei tea..

detsember 17, 2008

..mismoodi ma seda äratuskella-asja arvutasin, kui poole kahe paiku magama läksin ja nuputasin millal tõusta, kui lennuk läheb 6.40. Eniveis, praegu tundub, et oleks võinud rahulikult tunnike kauem põõnata. Olin juba omadega Luxembourgi ajas vist. Huvitav oli üle mõne aja ka kaine autojuht olla, praegu olen igatahes otsusega enam kui rahul. Kuigi nüüd on vist tõestatud, et ka kaine peaga ei suuda ma loogiliselt arvutada.

Jõulupidu oli äge. Noh, mitte ÄGE aga ilus, elegantne ja enterteineeriv igatahes. Kohaletulnud rahvast tundus olevat kõvasti rohkem võõraid kui tuttavaid nägusid. Eks minu äraolekul on asjad veidike edasi arenenud loomulikult. Ma enne ei olnudki aru saanud, et Tanel Padari laulud on nii depresiivsed. Tunniajasest kavast tundus rõõmsamatoonilisem kõigest üks lugu. Mihkel Mattiiseni klimberdamine nurgas oli kuidagi veel õnnetum ja Imre ei säranud rahva keskel eriti vaid lasi oma kreeembrüleed abilistel kaussi loopida. Ei tea, kas staarid on jõulude ajal nii ära hooratud, et ei jaksa rõõmsat nägugi teha. Kolleegid vähemalt hoidsid rõõmsat tuju üleval ja olid üleüldiselt ilusad ja head.

Ja Kristjan ütles õhtu jooksul kolm korda, et ma olen ikka väga ilus (mm)

Piparkoogimaja

detsember 13, 2008

img_9830

Peaaegu valmis, koguaeg saavad kommid otsa. Võttis aega vähemalt 7-8 tundi. Tainast läks 4 pakki (üle 2 kilo), komme 10 pakki, glasuuri terve hunnik. Vist kõige suurem ja töömahukam maja mida siiamaani teinud olen.