Archive for the ‘Luxembourg’ Category

Workaholicust ülemus

september 3, 2009

..ei ole blessing, eriti kui ise tahaks jalga lasta aga see agarusest plahvatav nägu kõrvallaua taga ei lase pohhuistlikult plehku panna. Kuigi tegelikult ka, kõik on tehtud tänaseks ja osad töökaaslased juba lurpavad kuskil pubis õlut.

Veel tähelepanekuid – ma joon siin Luxis liiga palju kohvi, söön täiesti ebatervislikult ja lisaks ma avastasin kui kohutavalt olen ma viimase kuu jooksul raha raisanud. Homme palgapäev ja panen, kurat küll, kõik nina alt ära. Krediitkaardi peal võiks olla nupp kuhu vajutades on näha kontoseisu. Oleks distsiplineeriv. Eilne śopinguring oli liiast, kuigi lohutasin ennast sellega, et mul polnud ju midagi sooja kaasas ja homne ilm värskendab 11 kraadiga. Aga sellegipoolest ei pea ostma _kahte_ mantlit. Isegi kui see teine oli maailma kõige nunnum. Hah.

Advertisements

Diagnoos

juuli 7, 2009

Diagnoosisime täna natuke töökaaslasega ühte teist.

“Why would she write like that?”

“Because she wants to be cool and accepted, but feels that she really isn’t..?”

“But coolness cannot be faked. If you try it too hard its just…”

“..Desperate?”

“Exactly.”

Jaah… pole mõtet feikida, see paistab läbi. Õnneks ma ise juba sünnipäraselt cool, hahahaaaa. Right.

A muidu jah… tahaks koju nagu lihtsalt hullupööra.

13.juuni wtf?

juuli 3, 2009

Ahhghg… väike vahe on sisse tulnud vist ehehe. Väljendussoov on vähenenud piisavalt madalale tasemele, et mitte ennast viitsida blogisse sisse logida ja midagi öelda. No ei taha midagi öelda. Weird. Ah, eks omad põhjused on ka. Lubadused, et praegu mu elu täitvaid asju ei panda netti kirja. Oh, well. Mis seal siis ikka. Las see jupp jääb kirjapandud (neti) elust vahele.

Olen Luxis jälle. Neljapäevani veel. Siis tulevad suvepäevad ja triatlon. Kuigi juttu ju jätkuks niisamagi. Nägin Aavot lausa puha Luxi tänavatel, sain ühe toreda tüdrukuga tuttavaks, kes mind blogi kaudu teadis. See on ikka nii kummaline tunne, kui paduvõõras inimene mu tegemistega kergelt kursis on. Üleeile mängisin esimest korda elus ragbit näiteks. Täiesti põneva jutu saaks sellest kirjutada. A näed, ei viitsi. Võib-olla võtan ennast nädalavahetusel kokku.

Oo, kui igav ma olen 🙂

Yeesz

juuni 6, 2009

Sitt ilm jõudis Euroopasse. Kolme tunni pärast läheb rong Brüsselisse. Lambist sattusin plaani otsa, mis viib poolvõõraste aga väga toredate euro-eestlastega peole. Teema India Bollywood. Eks ma kraamin kohvripõhjast oma sari ja ninarõnga välja.

Eks sellest kuidas ma great-suceess-reisikorraldaja olen ja teisipäeval kolme tunniga (max) Heathrowst Stanstedi pean jõudma, kirjutan hiljem. Nagu poleks enne reisi planeerinud, kurat. Aga puhtalt põhimõtte pärast ei ostnud uut lennupiletit, mis sellest et rongipilet on nende linnade vahel pea sama kallis. Olgu see mulle õpetuseks. Jah, online check-in on tehtud. Mõlemas suunas.

Audiitoritega õhtust söömas

juuni 3, 2009

Igav oli. Ebamugavaid pause oli. Üksteise naljadest mittearusaamist oli. Isegi alkohol ei aidanud. What a blast…

Arg

juuni 2, 2009

Ma olen absoluutselt wuss kui asi puudutab oma õiguse tagaajamist. Pigem kannatan ja turtsun omaette kui kuskile kaebama ja nõudma lähen. Noh ja kui asi on väga hull ning ma ennast ikka kokku suudan võtta, lähenen tavaliselt hoiakuga nagu ma ise oleks halvas situatsioonis süüdi. Vabandan tülitamise pärast ja olen üleüldse kohmetu.

Eile anti mulle hotellis suitsetajate tuba. Hommikul check-innides olin niigi paar tundi varem kohal ja hullult tänulik, et mind üleüldse tuppa lasti. Tuulutatud oli vist ka kõvasti ja nii ma ei saanudki aru, et asi nii hull on. Õhtul töölt jõudes lõi küll sellise pahvakaga suitsuhaisu näkku, et silmade ees hakkas virvendama. Abiks ei olnud ka see, et kõrvaltoas pidevalt suitsetati ja seda haisu lisaks minu juurde imbus.

Olin õnnetu ja väsinud aga ei suutnud ennast kokku võtta ning alla kaeblema minna. Otsustasin hommikul seda kindlasti teha. Öösel vahepeal ärgates oli tunne nagu magaksin tuhatoosis. Ei läinud paremaks, ei harjunud sellega kuidagi ära.

Hommikul võtsingi ennast kokku, hingasin kolm korda sügavalt sisse ja läksin hotelli vastuvõttu: “Tere hommikust… mul oleks üks palve. Kas oleks kuidagi võimalik mu tuba vahetada mittesuitsetajate toa vastu, sest…” vaatasin kurbade silmadega administraatorile otsa. “…Sest teie tuba haiseb?” lõpetas ta mu lause. “Jah…” ohkasin kergendatult. “Aga loomulikult – te olete meie külaline terve nädala, me tahame, et teil võimalikult hea oleks.”

Saingi teise toa, mis on küll veidi väiksem aga rõduga ja ei haise. Üldse mitte. Ma ikka pean õppima seda enda eest seismist; polegi ju nii hull. Ja mis kõige tähtsam – täitsa töötab.

Nanny

juuni 1, 2009

Uuh, meil on siin kontoris kaks audiitorit, kellest üks naerab nagu Nanny legendaarsest seriaalist Nanny. Aga kui veel ärritavatest häältest rääkida, siis täna hommikul (hullult unisena) lennukis tukkumist üritades kiljus kõrvalistmel üke imik iga paarikümne sekundi tagant läbilõikava ja hämmastavalt kõva häälega. Vahepeal kui ta vait jäi, luristas teisel pool ülipaks mees ninaga nagu loom. Great.

Ma olen üldse unise peaga kõigile ärritavatele helidele palju vastuvõtlikum. Loodame, et oma iidses hotellis korralikult magada saan. Muidu on päris nostalgiline – see on esimene hotell, kus üldse Luxis vanal hallil ajal viibisin. Tuli üsna kiiresti meelde ka, miks ma sinna tagasi pole läinud. A noh polnud midagi parata – LUXi assistent arvas, et Eesti omad broneerivad mulle toa ja vastupidi. Nii tuligi reedel välja, et mul polegi eriti enam valikuid. A ma ei kurda, tegelt ka. Ongi huvitavam vahelduse mõttes. Asukoht hotellil ka imehea.

Nädalavahetus oli lihtsalt super. Super-super mõnus on Eesti.

Vahepeal

mai 26, 2009

Käisin jooksmas ja järgmisel päeval sain kokku kolme klassiõega. Aah… mõnus see rahvusvaheline elu, kui Luxemburgis võid taaskohtuda, ohtralt päikeses mõnuleda, vanu aegu lahata ja selle kõrvale tänavakohvikutes veini või kohvi limpsata. Keskpõrandal saime kokku ja rääkida oli palju. Lihtsalt ülimõnus pühapäev, mis lõppes veelgi mõnusamalt koduses kaisus. Nädalaks lasti vahepeal jälle koju.

Success

mai 9, 2009

Kuigi tavaliselt leiab Luxi riidepoodides paremaid diile, kui Eesti omades, siis eilne tuulamine tõi ühes rahvusvahelises tibipoes naeratuse näole – minu ühed päris hea allahindlusega Tallinnast ostetud kingad olid Luxis veel täishinnaga müügil. Success!! Ja need kaks pika järjekorra tõttu selgaproovimata kleiti sobisid ka nagu valatult. Hahaa!

Ma sellest parem ei räägi, et eelmisel nädalavahetusel Kristiines tuulates ajasid mind täiesti pöördesse ühed komm-roosad ja teised neoon-kollased lakk-kingad. Sest nende ostmine oleks absoluutselt puhas patt. Absoluutselt.

Tervitades,

Mõnikord-natuke-tibi-ka.

Shaun the sheep

mai 8, 2009

Eile vaatasin hotellis õhtul umbes 10 osa Shaun the sheep’i. Lahe tüüp on, ettevõtlik, positiivne ja leidlik.

Igatahes… paari tunni pärast alustan tagasilendu Eestisse, nädal läks jälle mööda valguse kiirusel. Seekord on mul eriti mõnus marsruut ette vaja võtta, et lõpuks koju jõuaks – Luxemburg->Amsterdam->Kopenhaagen->Tallinn. Ma ei imestaks, kui järgmine kord läbi Dubai või Rio lendama peaks. Imeväikeriikide võlu, ma ütlen.

Tööst, no tõepoolest, pole mitte midagi tarka meenutada. Tavaline, kõik oli täiesti tavaline. Kas mulle hakkab rutiin kätte jõudma? Isegi Luxemburg on juba nii tavaline. Tavapärased lõunakohad, oma väljakujunenud rutiinid. Igas lähedalasuvas pargis on kõik jooksurajad tuttavad, mõnes poes on riiulite läbitöötamise trajektoor paigas. Pidevalt küsitakse, et no millal siis siia kolid?

Järgmine kord tulen siia jooksma ING Maratoni. Töökaaslastega võtame osa tiimijooksust, mis tähendab nelja osaleja peale läbida kokku maratonidistants. Lõigud on erinevate pikkustega, mul “õnnestus” saada kõige pikem jupp – ca 14km. Mis seal ikka, olen jõudumööda treeninud ka, ei tohiks midagi ülejõukäivat olla.

Elu on hea, täna saab koju, Mufi juurde.