Archive for the ‘Õues’ Category

Jäälõhkuja Tarmo alustas tööd

jaanuar 21, 2010

Hea

juuni 13, 2009

Lõikasin maal hekki ja vahtisin heinamaal kaugusesse. Mõnus oli, looduse värk.

Nanny

juuni 1, 2009

Uuh, meil on siin kontoris kaks audiitorit, kellest üks naerab nagu Nanny legendaarsest seriaalist Nanny. Aga kui veel ärritavatest häältest rääkida, siis täna hommikul (hullult unisena) lennukis tukkumist üritades kiljus kõrvalistmel üke imik iga paarikümne sekundi tagant läbilõikava ja hämmastavalt kõva häälega. Vahepeal kui ta vait jäi, luristas teisel pool ülipaks mees ninaga nagu loom. Great.

Ma olen üldse unise peaga kõigile ärritavatele helidele palju vastuvõtlikum. Loodame, et oma iidses hotellis korralikult magada saan. Muidu on päris nostalgiline – see on esimene hotell, kus üldse Luxis vanal hallil ajal viibisin. Tuli üsna kiiresti meelde ka, miks ma sinna tagasi pole läinud. A noh polnud midagi parata – LUXi assistent arvas, et Eesti omad broneerivad mulle toa ja vastupidi. Nii tuligi reedel välja, et mul polegi eriti enam valikuid. A ma ei kurda, tegelt ka. Ongi huvitavam vahelduse mõttes. Asukoht hotellil ka imehea.

Nädalavahetus oli lihtsalt super. Super-super mõnus on Eesti.

Vahepeal

mai 26, 2009

Käisin jooksmas ja järgmisel päeval sain kokku kolme klassiõega. Aah… mõnus see rahvusvaheline elu, kui Luxemburgis võid taaskohtuda, ohtralt päikeses mõnuleda, vanu aegu lahata ja selle kõrvale tänavakohvikutes veini või kohvi limpsata. Keskpõrandal saime kokku ja rääkida oli palju. Lihtsalt ülimõnus pühapäev, mis lõppes veelgi mõnusamalt koduses kaisus. Nädalaks lasti vahepeal jälle koju.

Viimane

aprill 19, 2009

pikk trenn enne Xdreami toimus täna. Eile tuustisin kiirustades ümber Kuressaare linnuse ja olin üleüldiselt rahul, et ennast üldse jooksma minema suutsin inspireerida. Eriti tasuks mainimist, et suutsin seda teha siis, kui Kristjan parasjagu mugisedes teki alla puges ja mõnusalt lõunauinakut asus sooritama. Tõeline eneseületamine! Tuul oli jube, aga ei midagi võrreldavat tänasega.

Tallinnasse jõudes lippasime poest läbi ja ainult parkimisplatsilt poeni spurtimine andis aimu ringituiskavast läbilõikavast tuulest. Sellegipoolest suutsin endale selgitada, et kui ma täna ei lähe, siis homme ja ülehomme nagunii ei saa ja siis on juba kolmapäev ja aeg pikaks trenniks enne nädalavahetuse võistlust liiga hiline. Enivei, tõmbasin jooksuriided selga ja silkasin Kadrioru poole. Peale tiiru ümber pargi ja Lauluväljaku sattusin mere äärde, kus tuul mind pooleldi tagant Pirita poole tõukas ja kuigi tagumikku varsti enam ei tundnud, oli soov veidi suurem tiir teha siiski olemas.

Tagasipöörates selgus, et tuul on veel oluliselt tugevam, kui ta tagantpuhudes tundus. Mõtlesin, et kui suu lahti teen, siis puhub see mul hambad minema. Rassisin hambaid ristis hoides (et tuul neid ära ei puhuks) kodu poole ja kuigi tuulevaiksemasse Kadriorgu jõudes tundus, et jalad peaksid vabalt veel kümme või rohkemgi kilomeetrit vastu, siis võis see vabalt olla sellest, et mu närvid olid ära külmunud ja ma lihtsalt ei tundnud väsimust. Kokku tuli 11km ja aeg ca 65min.

Kodus ligunesin pool tundi kuumas vannis. Nüüd jääb ainult loota, et selle viimase trenni tulemusena ma võistluse ajaks haigeks ei jää. Aprillis joostud tänase seisuga 75km.

Läks natuke käest ära

aprill 4, 2009

Kuna Luxis pannakse kõik poed nädala sees tavapäraselt kell 6 õhtul kinni ja mina sellel ajal ei unistagi veel kontorist äraminemisest, siis tuleb ju laupäeva ennelõunat ometi täiel rinnal ära kasutada. Natuke läks käest ära see värk, sest kõik kevadkollektsioonid on nii ilusad värvilised ja lendlevad, et tundus täiesti võimatu kõiki neid asju poodi jätta. Ostsin mõned imenunnud pluusid, kaks kleiti ja ühed täiesti arusaamatud kingad. Ma ei suutnud varem uskuda, et mingid kingad on võimelised mu jalad kahemeetriseks venitama. Tulin hotelli tagasi ja keerutasin tükk aega peegli ees. Tühja kõhuga poodi minek oli väga hea mõte – kõik riided istusid seljas kohe poole paremini. Nüüd, kui lähedalasuvas Brasserie’s söödud salat on natuke alla vajunud, peaks minema ühele jooksuringile parki kollase nartsissivaiba vahele.

Mäkke

jaanuar 15, 2009

Pakkisin oma uue kiivri, GPSi ja käekaitsmed kotti ning oln valmis Śveitsi Alpe vallutama minema. Plaan on esialgu suusatada ja vaadata kuidas tunne on ning siis võib-olla ka lauatamist proovida. Peale eelmist nädalavahetust tekkis küll oluliselt enesekindlust juurde aga ma tahaks enne ikka näha kui osavad teised on, millised rajad on ja alles siis otsustada.

Tunni pärast stardin Luxi poole, et homme hommikul rendiautosse istuda ja kaheksakesi sõitma hakata. Suusakeskuse nimi on Engelberg ja minule tuleb üks külastatud riik Śveitsi näol juurde.

Hommikul kohtusin Ain-Alar Juhansoni ja tema toredate kaaslastega tulevase suve asjus läbirääkimisi pidades. Tahaks juba hullult mäele lume sisse aga ega suvised triatlonid vähem ahvatlevad ei tundu. (limpsab keelt) 😛

Käisin lumes

jaanuar 13, 2009

Kuutsemäel pühapäeval. Laupäeval käisin autoga vanemate juures presentatsioonil. Tore oli.

Tööl on endiselt ebanormaalselt kiire ja huvitavaid ülesandeid ning probleeme kuhjub peale rohkem kui alt ära jõuab laheneda. Vaatame homme mida audiitorid tahtma hakkavad. Siiski oli tore täna kontorisse tulla ja üle pika aja kodumaiste töökaaslaste nägusid näha. Päeva kompliment oli: “Tore ikka rõõmsat Triinu üle pika aja näha.”

Ei läind tundigi

november 25, 2008

Hommikul astus Kristjan reipalt uksest välja lootusega iseseisvalt oma auto hangest kätte saada. Mina jäin sama reipa lootusega edasi magama, et tunnike hiljem õnnestub see minul ka. Tuhkagi.

Kümme minutit hiljem helises telefon ja Kristjan teatas nukra häälega, et auto istub ilusti põhja peal kinni ja oleks vaja abi. Toppisin suusariided selga, võtsin oma auto võtmed kaasa ja läksin välja.

Lükkasime, tõmbasime köiega, kaevasime abivalmilt onult saadud labidaga, jaurasime ja jandasime ning lõpuks olidki mõlemad autod käes! Oli küll suur mässamine aga korrakski ei tulnud mõtet, et ilge jama selle lumega. Lumi on äge!

Lihtsalt ideaalne päev

november 23, 2008

img_97381